Porto Bucketlist

veebr. 17, 2019 | Bucket list, Reisimine, Soovitused

Porto on kindlasti minu kõigi aegade lemmik sihtkohti. 2017. aastal külastasime üle kahe kuu kestnud Euroopa ringreisi käigus üle 15 riigi. See pidi lõppema Portos augustis, kuid lõpuks läksime tagasi Põhja-Hispaaniasse ja veetsime mõned päevad veel Galicias ja Asturias enne Belgiasse naasmist. Niisiis, võib-olla on need soojad mälestused just Portugali soojade suvepäevade ja reisi lõppemise meenutuste tõttu või võib-olla on Porto tõesti kõike seda väärt. Uurime välja. See Bucket List on kombinatsioon kahest korrast, mil olen Portot külastanud – esmalt suvel ja nüüd talvel.

JALUTA RIBEIRAS JA KÕNNI THE D. LUIZ SILLAL

The Dom Luís I sild ühendab Portot ja Vila Nova de Gaia’t. 

Portos on sarnane Maria Pia sild, mis on ehitatud umbes kümme aastat varem sama arhitekt Théophile Seyrigi ja Gustave Eiffeli poolt, kes aga lõpuks kogu kuulsuse ja au endale võttis. Võistlusel, kes saab Porto ja Vila Nova de Gaia vahelise silla ehitada, võitis Seyrig ja Eiffle oli raevus. Legend räägib, et oma üleolekut tõestada, kuna Dom Luís I sild oli maailma pikim kahekorruseline metallist kaarsild, kavandas ta 1889. aasta Pariisi maailma ekspositsiooni jaoks Eiffle torni.

Sõltumata ajaloost on see kindlasti  hea vaade linnale ja sealt saate näha nii Portot kui ka Vila Nova de Gaiat ja miks mitte nautida päikeseloojangut just selle keskelt.

KÜLASTA PORTVEINIKELDREID JA DEGUSTREERI

Rääkides portveinist, siis see on lihtsalt miski, mida pead proovima Portos olles! “See on tavaliselt magus, punane vein, mida sageli kasutatakse dessertveinina, kuigi see on saadaval ka kuivades, poolkuivades ja valgetes sortides.” Ehkki sarnaseid veine toodetakse mujal, võib ainult neid, mis Portugalis toodetud, märgistada kui portveini.

Noh, tegelikult ei ole port vein tegelikult üldse Portost. See transporditi piirkonda vaatidega Douro jõge mööda. Aga kuna Porto kinnisvara oli piiratud ja Vila Nova de Gaia asus põhja pool, hoidsid nad seda vastas jõekaldal keldrites. Miks ei nimetata seda siis Gaia veiniks? Noh, ainus sadam oli Portos, seega dokumentides nimetati seda “Vinho do Porto” ja seega sai sellest portvein.

Jõe teisel kaldal on kümneid portveinikeldreid ning seal saate hõlpsasti endale ekskursiooni broneerida ja hiljem toodangut degusteerida. Hinnad võivad varieeruda vahemikus 7-20 €, mis tõenäoliselt sisaldavad lühikest protsessi ja keldri kirjeldust ning veinitootja näidiseid.

Näiteks ei teadnud ma, et portveine on neli erinevat liiki – valge (valmistatud valgetest viinamarjadest ja mida saab hästi kasutada kokteilide tegemiseks), rubiin (punastest viinamarjadest ja tavaliselt vananenud terases või betoonis ja on kõige odavam neist), tawny (punastest viinamarjadest, mis on vananenud puidust vaatides) ja vintage (peab ootama 10-40 aastat, kuid ka kuni 70 aastat enne tarbimist).

Nüüd Sa tänad mind küll hiljem, sest millise iganes sa oma portveinikelderi valid, külasta ka Porto Cruzi 360 katuse baari. Sellel on parim vaade jõele ja Portole ning saate nautida päikest või päikeseloojangut maitsestades (portveini) kokteile või mõnda erilisemat portveini.

KÜLASTA SÃO BENTO RONGIJAAMA

São Bento raudteejaam on Portugali üks ilusamaid rongijaamu, kus on umbes 20 000 traditsioonilist valge-sinist keraamilist plaati, mis räägivad Portugali ajaloost.

Huvitavaid fakte, nagu alati. Tänapäeva rongijaama asemel oli benediktiini nunnade klooster. Neile anti käsk, et uusi nunnasid ei võeta, kuid klooster jääb kuni sealse 55 nunnast viimane sureb. Ütleme nii, et käskluse andja pidi kaua ootama, kuna viimane nunn suri (lõpuks) 58 aastat pärast ja alles seejärel algas rongijaama ehitus. Kulus nii kaua, Porto keskjaamaks ei ole mite São Bento jaam (kuigi see on keskne), vaid Campanhã.

Räägitakse, et viimase nunna vaim kummitab seda hoonet siiani ja eriti hea ‘võimalus’ on teda näha keskööl.

SÖÖ FRANCESINHAT

Francesinha või portugali kohandatud croque-monsieur on erineva lihaga (sinkvorst, praad või röstitud liha) täidetud sai, mis on kaetud sulajuustuga ja millele on lisatud vürtsikas tomati-õlle kaste ja seda serveeritakse friikartulitega. Tead küll, lihtsalt et saaksid oma 3 päeva kalorid ühe einega.

Prantsusmaal töötanud kokka kutsus tema onu Portosse oma resorani peakokaks, nii et pikalt Prantsusmaal elanuna püüdis ta teha midagi sarnast croque-monsieuriga, kuid lisas ‘natukene’ liha juurde. Legend räägib, et vürtsikas kaste seetõttu, et portugali konservatiivsed naised kaotaksid mõned rõivakihid ja muutuks natuke rohkem tollaste prantsuse tüdrukute moodi, millest ka nimi Francesinha ehk prantsuse tüdruk.

KÜLASTA BOLSA PALEED

Porto oli linn tavainimeste ja religiooni jaoks. Ükski noobel ei võinud Portos elada ja neil oli vaid kolm päeva, et külastada ja pärast seda pidid nad lahkuma. Seega on peaaegu kõik Porto uhkemad hooned seotud religiooniga.

Palácio da Bolsa asemel oli / trummipõrin / klooster. Pärast tulekahju annetas kuninganna Mary II varemed kaupmeestele, peale mida algas hoone ehitus 1842. aastal, kuid siseviimistlus viidi lõpule 1910. aastal ja selles osalesid mitmed kunstnikud.

Ma ise ei käinud seal (veel), aga see on minu nimekirjas järgmisel korral Portot külastades.

Pildi allikas

OSTLE LELLO RAAMATUPOES
See on üks Portugali vanimaid raamatupoode ja sageli hinnatud maailma parimate raamatupoedade hulka.

See avati 1906. aastal ja oli 20. sajandi kultuurielu keskmeks linnas, olles eriti luksuslik ja silmapaistev.

On kuulujutte, et JK Rowling kirjutas selles raamatupooes esimese Harry Potteri raamatu, kuid see ei vasta tõele, kuna ei ole koht, kus vaikselt tööd teha või raamatu lugemist nautida, kuid siiski on see osa ajaloost. On välja toodud, et see on tõepoolest inspiratsiooniks Harry Potteris olnud „Flourish and Blotts“ raamatupoele.

Täna tuleb maksta 5 € sissepääsutasu. Varem oli see tasuta, kuid meelitas ligi palju turiste ilma sissetulekut teenimata. Kui ostate sealt raamatu, arvavad nad ostust maha selle 5 € sissepääsutasu.

JOO KOHVI MAJESTICUS
Kui Sa oled nagu mina ega armasta Harry Potteri raamatuid, siis võid siiski külastada Majesticut. On öeldud, et JK Rowling kirjutas selle kohviku esimese raamatu. Ta elas Porto’s ja õpetas inglise keelt ning räägitakse, et just seal visandas ta oma ideed kogu seeriale ning alustas esimest raamatut. Pärast abielu lagunemist kolis ta kolme esimese peatükiga Edinburghi.

See avati just pärast jaanuari lõpus peale renoveerimis kui olin Portos, kuid sel ühel päeval töövälisest ajast ei jõudnud ma seda oma kavasse lisada. Jällegi, järgmise korrani.

Pildi allikas

SÕIDA RATTAGA MÖÖDA VEEPIIRI
2017. aasta augustis oli esimene ja seni viimane kord kui renitisin tandem-jalgratta. Pean tunnistama, et see pole nii lihtne, kui see tundub.

Me rentisime seda paar tundi, et sõita rannajoonel ja näha jõe lõppu. Ma ei rendiks jalgratast Porto kesklinna avastamiseks, sest liiklus võib olla natuke kaootiline ja turiste täis, aga mööda promenaadi sõitmiseks on see ideaalne mõte.

Mereõhk ja nägu silitav päike on igati mõnusad, niisiis, kui lähed igal muul hooajal peale talvel, rendi jalgratas ja avasta kumbagi jõe poolt ja jätka teed rannani.

TELLI PIDEVALT TURSKA
Oh Sa poiss. Minu suu hakkab vett jooksma, kui mõtlen nendele kaladeroogadele, mis ma Portugalis olen söönud. Kui üldiselt portugali köögis soola eriliselt ei armastata, siis on nende soolatud kala mõnikord isegi natuke palju soolane, isegi minu jaoks. Vabandust, arterid.

Kuigi tursk on Portugalis väga levinud kala (küll näete), impordivad nad tänapäeval enamasti soolatud versiooni. Umbes 50ndatel tänu sõjalisele diktatuurile püüdsid nad vähendada sõltuvust impordist ja riik suurendas tursavarude püüki laevaomanike rahastamise teel. Diktatuuri lõpetamisega oli ka kalatööstuse tööstusharu vähenenud ka piiratud kalastusvööndite ja impordi liberaliseerimise tõttu.

Ausalt, ma arvan, et olen söönud turska iga päev, kui olen Portgualis käinud mõlemal reisil. Ja kuigi tänapäeval on see võrdlemisi kallis ning keegi enam suuri kalu pere tarbeks ei osta, on tursk siiski au sees ning seda peetakse üheks rahvusroaks.

SÕIDA TRAMMIGA

Porto trammiliin on üks vanimaid elektrifitseeritud transpordisüsteeme Euroopas, kuid teenindab üha enam turismifunktsioonina, kuna kohalikud eelistavad kiiremaid ja odavamaid transpordivahendeid. Tänapäeval on linnas kolm liini, mida peamiselt kasutavad turistid. Ma võtsin trammiliini 1, mis lookleb mööda Douro jõeäärt, kuid see võib olla tohutult hõivatud ning eriti kõrghooajal pead võib-olla ootama, et minna oma 20-minutilisele sõidule.

Need on minu soovitused, kuid leidsin ja artikli, mis loetleb 101 tegevust, mida Portos teha, nii et kui Sul on vaja rohkem ideid ja viibid kauem, vaata üle. Samuti ei saa ma mitte soovitada – Porto Free Walking Tour andis mulle nii palju teavet, mis on ka siin esitatud ja see on lihtsalt nii hea viis linna 2-3 tunni jooksul avastada.

 

0 Comments

Submit a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga