Millal Sa viimati tundsid, et petad nii end kui kogu maailma?

apr. 7, 2019 | Eneseareng, Personaalne

Petja sündroom (tuntud ka kui impostoorne nähtus, impostorism, pettuse sündroom või impostor-kogemus) on psühholoogiline muster, mille puhul üksikisik kahtleb oma saavutustes ja omab püsivat sisemist hirmu, et ta paljastatakse “pettusena”. Hoolimata oma pädevuse välistest tõenditest on need nähtust kogevad isikud veendunud, et nad on petturid ja nad ei vääri kõike, mida nad on saavutanud. Inimesed, kellel on ’petja sündroom’, omistavad ebaõigesti oma edu õnnele või et petsid teisi arvama, et nad on intelligentsemad, kui nad ise näevad (wikipedia).

Kas keegi teist tunneb end ära? Mina küll igatahes tunnen. Ma arvan, et ma pole ainus, kes headel päevadel tunneb, et on maailma tipus ning kõik on saavutatav ning kehvematel päevadel on tunne, et miski pole piisav ja tegelikult üldse petad nii end kui maailma sellega, et tead mida teed. Isegi kui Sa oled tundnud sama või tunned nii end täna, siis ei pruugi meie ’lülitid’ selle tundmiseks olla samad või üldse ka viis, kuidas me seda läbi elame. Mõtlesin, et ehk on ka teistele abiks enese analüüsimiseks ja mõistmiseks kui kirjeldan, millised on erinevad ’petja’ sündroomi läbielajate tüübid ja küsimused, millega enda määratleda. Need tüübid on välja töötatud Valerie Young’i poolt ja pikemalt saab neist lugeda raamatust ‘The Secret Thoughts of Successful Women: Why Capable People Suffer from the Impostor Syndrome and How to Thrive in Spite of It’.

Perfektsionist

Perfektsionistid seavad enda jaoks liiga kõrged eesmärgid ja kui nad ei saavuta eesmärki, kogevad nad suurt eneses kahtlemist ja muretsevad, et kas nad on ikka piisavad võrreldes teistega. Kas nad seda ise mõistavad või mitte, võivad selle grupi esindajad olla kontrollifriigid, kes tunnevad, et kui nad tahavad, et miski oleks õigesti tehtud, peavad nad seda ise tegema. Nende jaoks on kõige olulisem küsimus ’Kuidas see on tehtud?’

Selle tüübi puhul on edu harva rahuldav, sest nad usuvad, et nad oleksid võinud isegi paremini teha. Kui nad ei saavuta maksimumi, on see samahästi kui läbikukkumine. Selline käitumine aga ei ole ei produktiivne ega ka tervislik. Tulemuste aktsepteerimine ja tähistamine on hädavajalik, kui soovid vältida läbipõlemist, leida sisemist rahulolu ja tunda end enesekindlalt.

Kas Sind on kunagi süüdistatud, et üritad kõiki pisiasju oma kontrolli all hoida?
Kas Sul on keeruline ülesandeid delegeerida? Ja isegi kui Sa seda teed, siis oled tulemustes pettunud ning üldiselt närvis?
Kui Sul ei õnnestu saavutada oma (ilmselgelt ülikõrgele seatud) eesmärki, siis tunned, et Sa ei ole selle saavutamiseks loodud ning mõtled sellele veel päevi hiljemgi.
Kas Sa tunned, et kõik mida teed peab alati olema täiuslik?

Superman/woman

Kuna inimesed, kes seda nähtust kogevad, on veendunud, et nad on reaalselt tegijate seas ’võltsingud’, siis nad tihti suruvad end rohkem ja pikemalt töötama, et olla võrdväärne. Kuid see on lihtsalt viis oma ebakindlust varjata ning selline töökoormus võib kahjustada mitte ainult oma nende vaimset tervist, vaid ka nende suhteid teistega.

Töönarkomaanidest ’petjad’ on tegelikult sõltuvuses tunnustusest, mis tuleneb töötamisest, mitte tööst endast. Nende jaoks on kõige olulisem, et nad oleksid kõigis oma rollides suurepärane. Olles läbikukkunud mõnes oma rollis – näiteks lapsevanema, sõbra, töötajana – tekitab neis häbi ning nad eeldavad, et nad peaksid suutma kõigis oma rollides parima anda.

Kas Sa jääd hiljemaks kontorisse kui ülejäänud oma meeskond, võib-olla isegi peale seda hetke, kui oled lõpetanud selle päevaks vajaliku töö?
Kas Sul tekib stress, kui Sa ei tööta ja leiad, et puhkamine ja vaba aeg on täielik raiskamine?
Kas Sa oled jätnud oma hobid ja kired kõrvale, ohverdades neid tööle?
Kas Sa tunned, et Sa ei ole oma tiitlit tegelikult ära teeninud (vaatamata arvukatele kraadidele ja saavutustele) ja seetõttu püüad töötada rohkem ja kauem kui Sinu kolleegid, et tõestada oma väärtust?

Loomulik geenius

Selle pädevusega inimesed usuvad, et nad peavad olema loomulikud „geeniused”. Nad hindavad oma võimeid seoses sellega kui lihtsusalt ja kiirelt miski kätte tuleb, mitte oma jõupingutusi eesmärkide saavutamisel. Teisisõnu, kui neil kulub palju aega millegi omandamiseks, tunnevad nad häbi.

Seda tüüpi inimesed seavad oma sisemise lati võimatult kõrge, nagu ka perfektsionistid, kuid ’loomulikud geeniused’ ei arvusta end vaid naeruväärselt kõrgetest ootustest lähtudes, vaid eeldavad ka, et saavad asjad tehtud esimesel katsel.

Kas Sa oled harjunud saavutama oma eesmärke ilma suurte pingutusteta?
Kas minevikus on Sul pealmiselt olnud ’kõik viied tunnistusel’ või ’parim’ kõiges, mida ette võtad?
Kas Sulle räägiti lapsena sageli, et Sa olid see „arukas” oma perekonnas või eakaaslaste seas?
Kas sulle ei meeldi idee omada mentorit, kuna sa suudad asjadega iseseisvalt hakkama saada?
Kui oled silmitsi tagasilöögiga, siis kas Sinu enesekindlus lööb kõikuma, sest kehv tulemus tekitab häbitunde?
Kas Sa tihti väldid võistlusi/millegi uue proovimist, kuna ebamugav katsetada midagi, mille tegemises Sa väga hea ei ole?

Solistid

Inimesed, kes tunnevad, et kui nad küsivad abi, paljastava, et on petturid. Nende jaoks on oluline, kes saavutab eesmärgi. Selleks, et see oleks nende jaoks saavutus, peavad nad selle üksinda saavutama, sest muidu ei olnud see nende saavutus. On ok olla sõltumatu, kuid mitte niivõrd, kui keeldud abist, et saaksid oma väärtust tõestada.

Kas tunned kindlalt, et pead saavutama asjad omal käel
“Ma ei vaja kellegi abi.” Kas see kõlab nagu Sina?
Kas raamite nõudlusi pigem projekti vajaduste põhjal kui selle järgi, et mina inimesena vajad?

Eksperdid

Eksperdid mõõdavad oma pädevust „mida” ja „kui palju” nad teavad või saavad teha. Uskudes, et nad ei tea kunagi piisavalt, kardavad nad, et nad tunduvad kogenematud või väheste teadmistega.

Kas Sa ei soovi tööle kandideerida, kui Sa ei vasta igale välja toodud nõudmisele?
Kas otsid pidevalt koolitusi või sertifikaate, sest arvad, et Sul on vaja oma oskusi, et olla edukas?
Isegi kui oled olnud juba mõnda aega oma rollis, tunned ikka et ei tea veel piisavalt?
Kas Sulle tundub veider, kui keegi ütleb, et oled ekspert?

Mina olen täielik number kolm – ma olen harjunud, et kõik tuleb kergelt ning tunnen end läbikukkujana, kui pean millegi nimel rohkem vaeva nägema ning suurepärased tulemused ei tule kohe. Väiksemana millegi uue õppimisel oli tihti, et viskasin asja kolm korda nurka, kui kohe hakkama ei saanud, aga samas uhkus ei lasknud ka mitte osata (ehk siis tahtsin siiski olla ekspert kõiges), mistõttu pusisin üksi kuni oskasin. Ja kui ikka hästi ei osanud, siis ei teinud ka.

Kuidas saada välja sellest suletud ringist, et tunned, et pole piisavalt andekas või töökas või kogenud või … (sisesta siis oma tunne)?

Räägi sellest – häbitunne keelab paljudel tunnistada, et neil on sellised tunded. See aga, et tead, et pole üksi nende tunnetega vaid et ka teised tunnevad sama, tähendab, et Sa ei tunne end enam üksi.
Eralda oma tunded faktidest – me kõik tunneme end ühel või teisel hetkel rumala või ebakompetentsena, kuid mõista, et see on, et Sa seda tunned, ei tähenda, et Sa seda oled.
Mõista, et millal Sa end petisena tunned – võib-olla on see seotud faktiga, et töötad keskkonnas, kus oled kas ainuke oma vanuses või soost ning tegelikult on need tunded lihtsalt tingitud sellest, et oled kõrvalseisja.
Rõhuta positiivset – perfektsionistina eeldad, et kõik on alati täiuslik. Keskendu enda jaoks tähtsate ülesannete hästi tegemisele ning aktsepteeri, kui mõnedes vähemtähtsates tegevustes tekivad vead või tulemused pole alati parimad.
Arenda uus viis kuidas ebaõnnestumistega toime tulla – selle asemel, et end materdada läbikukkumise pärast, võta seda kui õppimise kohta ning liigu edasi.
Vaata üle oma ’reeglid’ – Sa ei saagi kõike alati kõige paremini teha või üksi hakkama saada, niisiis on ehk aeg need põhimõtted ümber mängida.
Leia uus mõttemuster – proovi näiteks uuel töökohal mitte mõelda, et ’küll nad varsti saavad aru, et tegelikult ma ei olegi nii kompetentne’ vaid et ’kõik teevad alguses vigu ning see on ok’.
Visualiseeri edu – negatiivsed mõtted ei aita kedagi elus edasi ega ka projektide õnnestumisele, niisiis kujutle enda eesmärgi täitumist, mis aitab kaasa ka selle saavutamisele.
Premeeri end – ära pidevalt oota kiitust teistelt ning selle saades tunne, et tegelikult ei ole seda väärt. Aktsepteeri, et enda heakskiit on ka piisav.
Fake it till you make it – vahepeal peame me lihtsalt teesklema, et me teame, mida teeme, enne kui me tegelikult teame, mida teeme. Selle asemel, et tunda end petisena või kellegi jäljendajana, kasuta seda kui õppimismomenti, et end arendada. See tähendab, et ära oota kuni oled perfektne, et millegagi tegelema hakata, vaid anna endale võimalus ja riski.