Maroko vol 2. Kas ma võin kanda lühikest kleiti ja miks on wc-paber ühtäkki luksus?
RIIETUS
Kui väljakutsuv on väljakutsuv riietus?
Kuna reis Marokosse oli minu jaoks täielik üllatus, ei olnud mu garderoob selleks üldse valmis. Minu kohver sisaldas vaid sügisesi riideid ja Marokos oli samala ajal 27-35 kraadi. Mida teha? Ma ostsin endale natukene lendlevad püksid, mida siis kombineerisin osavalt kõikvõimalike pluusidega, mis mul olid. Ma ei tundnud, et tahan lihtsalt ostmise pärast midagi osta ja kokkuvõttes ei ole vahet, kas käid ühe päeva või kolm sarnase outfitiga.
Kuigi nägin turiste igasugustes riietumis stiilidega ja ega turismirohketes kohtades nagu väga vahetki ei ole, siis eelistasin mina minna vähema tähelepanu teed. Minu kleidid olid peaaegu põlvedeni ja pluusid katsid õlgu. Aga nagu mainisin, nägin nii naisi kui mehi maikadega ringi liikumas kui lühikeste pükstega. Eks see oleneb täiesti kui palju tähelepanu Sa soovid pälvida. Ega keegi Sulle ilmselt ütlema ei tule, et kuidas Sa võid, aga saad tajutavalt rohkem pilke enda peale – mida on juba niigi palju, kui näed välja arusaadavalt välismaalane. Minu soovitus naistele on võtta kaasa pikad seelikud ja linasest püksid näiteks ja neid kombineerida lühikeste käistega pluusidega.
Kui Türgis käimisest võib olla mälestus, et peab alati salle kaasas vedama, et saada mošeedesse minna, siis see ei ole üldse asjakohane Marokos, kuna mittemoslemeid sinna ei lasta. Siiski võid kaasas kanda õhemat puuvillast salli näiteks, et sellega päikest tõrjuda või kõrbesse minekul endale turban ehitada ja vältida 5-10€ väljaminekut salli ostmisel.
TOIT
Kõik tajine’d tulevad tavaliselt nii lihaga kui lihata variandis, mis esimese puhul varieeruvad tavaliselt kana, veise ja lambalihaga. Kui Sa oled taimetoitlane või vegan, siis ei tohiks olla probleemi enda toitmisega, kui vaid küsida. Tajine ja kuskuss sisaldab tavaliselt hulgaliselt köögivilju ja kastet, mis on lihtsalt taevalik. Kõik on mõnusalt pehmeks hautatud ja piisab vaid kahvliga puudutamisest, et see juba tükkideks laguneb. Kuigi reisijärgselt oli päris villand kuskussist, siis nüüd neid ridu kirjutades ajab suu vesistama küll.
Nad pakutavad uhkusega piruka laadset toodet nimega Bastilla, mis on tavaliselt kanaga, aga ajalooliselt tuvilihaga. Tänapäevalgi võib mõnest eri kohast seda saada, aga tuleb kõvasti rohkem maksta ja leida selline restoran. Meie proovisime kanaga, aga peab ütlema, et see pole üldse minu teema. Võib-olla ka selle pärast, et ma ei ole suur magus-soolane koosluse armastaja. Bastilla on lehttaigna vahele pistetud kana, mis on maitsestatud kaneeli, pipra, ingveri ja safraniga ning üle pusitatud tuhksuhkruga.
Kana preserveeritud sidruni ja oliividega oli kindlasti üks minu lemmikuid. Esiteks proovisin ma esimest korda preserveeritud sidruneid. Need pannakse anumasse koos sidrunimahla ja soolaga seisma vähemalt nädalaks. Enne kasutamist loputa sool maha ja voilaa. Valmis.
Lamba või veiseliha kuivatatud ploomidega (ja mee ja pähklitega) on jällegi magusa ja soolase kooslus, mida ma naudin paar ampsu, aga tervet rooga ei sooviks. Samas on hea alati reisida kellegagi koos, et toite jagada ja mitte end ogaraks süüa (enamasti).
Kefta tajine on kindlasti üks minu lemmikuid. Mulle meeldib hakkliha ja see roog on kõik, mida ma ootan – see on tulikuum lauda tuues, saad lisada tšillit, sellel on kergelt pošeeritud muna peal ja saad sellesse saia kasta.
Sardiinid on üldiselt väga populaarsed Marokos, aga eriti veel rannikuäärsetel aladel. Neid võib süüa nii eri viisidel tegelikult – näiteks praetult või tajine’s. Kohalikul turul neid tellides oli täiesti jahmatav vaadata kui kiiresti sealsed kaupmehed neid fileerisid – kaks sekundit ja valmis. Reaalselt.
Peale restoraanides söömise on täitsa võimalik midagi tänavapealsetest putkadest haarata. Ma arvasin, et mu kõht suudab ka raudnaelu seedida, aga ilmselgelt ei ole see tegelikult nii. Esimesel õhtul Fezis võtsime pita leiva sarnase asjanduse koos vorstikestega ja see ei sobinud minu seedimisele üldse. Üldiselt on tänavatoit korralik ja saad ise näha kuidas nad valmistavad ja selle järgi valida. Eks neil on käsitlemisel või toidul endal mingisugused bakterid, mida ehk meie organismid nii hästi ei talu.
Maroko magustoidud on magususes täiesti uuel tasemel. Kõik ujub suhkrus ja siirupis. Kuna ma suurem magusa sõber ei ole, siis on minu kindlaks lemmikuks apelsinid kaneeliga.
JOOGID
Unusta keskkonna säästmine ja joo vaid pudelivett
Või kui Sul on, siis kasuta korduvkasutatavaid pudeleid, millel on filter. Vastasel juhul saad kas korraliku kõhuvalu või veedad vannitoas rohkem aega kui soovid.
Alkohol
Üldiselt alkoholi söögikohtades ei pakuta ja seda eriti kesklinnas, kuna marokolastele endale on see keelatud. Meie kokanduskursuse juhendaja rääkis, et hotellis, kus ta töötab, pakutakse veinikoolitusi ja neil käib reaalselt politsei vahepeal kontrollimas, et kõik osalejad oleksid ikka välismaalased. Samas on baare ja restorane, mis pakuvad alkoholi, aga ole valmis maksma korraliku hinda. Klaasi veini eest võid vabalt välja käia 8-9€.
Joo oma mahl ära klaasist
Marokos on nii palju kohti, mis pakuvad erinevaid värskelt pressitud mahlu. Kujutlusvõime on seal piiriks, kuid arvesta, et need hinnad kehtivad koha peal klaasist juues. Kui tahad topsis kaasa osta, siis ole valmis loovutama paar ekstra dirhami.
Kindlasti ei saa Sa Marokos käia ilma, et prooviksid nende piparmündi teed
Kuna ma üldiselt ei ole eriline teejooja, siis ega ma just lakke ei hüppa, kui keegi mulle Marokoski selle tee nina alla pani. Ja seda eriti põhjusel, et see on korralik siirup ja ilmselt minu nädala suhkru vajadus on ühes pisikeses klaasis. Samas neil, kellele üldiselt tee meeldib ja on ka magusasõbrad, siis on kindlasti armastus esimesest silmapilgust. Ja effektne teine veel pealekauba.
Maroko hommikusöök on … pannkoogid!
Aga mitte need, mida oled harjunud sööma kas Prantsusmaal või vanaema juures. Nad on nagu paksemad praetud filo taigna ruudud. Ma isegi ei taha teada palju kaloreid ühes on, aga oi kuidas nad mulle maitsesid. Ja neil on ka teist sorti – näevad välja nagu kuu maastik , sellised kohevad ja augulised. Tavaliselt serveeritakse mõlemaid mee, moosi ja pehme juustuga. Ja muidugi teega!
ÜLDINE
Reeded on puhkepäevad
Reedeti märkad, et souk’des käimine on kohe märksa rahulikum, kuna inimesi on vähem ja ka paljud poed võivad olla suletud. Samas on see selline teistmoodi vaatepilt, kui souk ei sumise rahvast, aga saad ikkagi midagi osta.
Mošeed on Sulle suletud, aga usukoolid mitte
Olles mittemoslem, ei ole Sul lubatud mošeedesse siseneda (v.a. Casablanca omasse), millest on tõesti kahju. Saad neid vaadata vaid ukselävelt sisse kiigates. Samas on lubatud siseneda erinevatesse usukoolidesse, mis pakuvad siiski arhitektuurilist ilu.
Keeled
Kui Sul on olemas mingidki prantsuse keele oskused, siis soovitan soojalt natukene enne praktikat teha ja numbridki näiteks ära õppida. Prantsuse keel tuleb nii kasuks. Mind väga üllatas kuidas enamik marokolasi rääkis prantsuse keelt. Suuremates linnades ja turismipiirkondades on ka inglise keelest abi, kuid kauplejatest näeb kohe ära, et nad eelistavad prantsuse keelt. Samuti võid seeläbi saada paremaid diile ja kindlasti rohkem informatsiooni ja suhtlust kohalikega. Minu prantsuse keel on nullilähedane, niiet kasutasin oma isiklikku tõlki koguaeg.
Enne kui vajutad kaamera nuppu, küsi!
Maroko oli minu jaoks üllatavalt ülimalt raske koht, kus pilte teha. Inimesed on tagasihoidlikud ja vahel isegi natukene vaenulikud seoses kaameratega. Selle puhul kehtib reegel – mida suurem, seda halvem. Turismikohtades (nt kobrade tants, argaaniaõli pressimien jne) küsi alati, et kas Sa võid pilti teha ja tihtipeale pead selle eest maksma. Alati lepi hind enne kokku. Samuti on paljudes poodides üleval sildid “no photos” jne. Mina lähtusin, et kui ma poest midagi ostsin, oli mul õigus ka pilti teha. Kui mulle öeldi teisiti, võtsin seda arvesse ja mis on halvim, mis juhtuda saab? Et keegi minu peale karjub?
Kas Sa oled kasside vastu allergiline? Võta oma tabletid igajuhul kaasa!
See on lihtsalt uskumatu kui palju on Marokos kasse ja kuidas nende eest hoolitsetakse niiöelda omal moel. Ma ütleks, et marokolased tõesti hoolivad kassidest, aga võib-olla mitte sellisel viisil nagu eestlased harjunud on. Paljud poed on pannud neile väikesed vaibakesed või padjad, kus nad magada saavad ja annavad neile vett ja süüa. Tänavatoidu putkad annavad kassidele ülejäägid, aga sellegi poolest levivad haigused nende hulgas ja üldiselt näevad nad üsna kehvad välja.
Niisiis, kui Sul on kasside vastu allergia, võta kindlasti rohud kaasa. Nad on reaalselt igalpool – ööbimiskohtades, turul ja isegi kõrbes!
WC-paber kui luksus
Kui me eelnevalt lugesime tagasidet mõnele ööbimiskohale, siis tundus “Hea riad, isegi oli wc paber toas” väga kahtlane arvustus. Jõudes kohale, saime aru, et täiesti loogiline teine. Isegi söögikohtades ja hotellides ei võinud Sa kindel olla, et Sind ootab ees selline luksus nagu wc-paber. Vahepeal seisis ukse kõrval naine, kes paari dirhami eest Sulle mõne ruudukese müüs. Tundus, et kõik olid loetud. Niisiis, vähenda stressi ja kanna taskurätte (ja kätele mõeldud puhastav geel kulub samuti marjaks ära).
Mis me suveniirideks ostsime?
Me ostsime endale ja oma perekonnale erinevaid vürtse ja maitseaineid kohalikult turult Marrakechi äärelinnas. Kuna me hoidsime neid minu kohvris pool reisi ajast + hiljem Eestisse tuleku aja, siis kõik mu riideid lõhnasid nende järgi ja kohvril on kerge aroom siiani juures. Samuti ostsime koha peal pressitud argaania õli mulle iluarsenali ja ka kokkamiseks. Salatile kastme tegemisel annab see eriti mõnusa pähklise maitsenüansi juurde. Veel ostsime väikeseid puidust kausikesi, mis sobivad väikeste suupistete või oliivide lauale panekuks või ehete hoidmiseks. Huvitav idee on osta tahkeid looduslikke parfüüme, mis on tehtud erinevate nahka hooldavate võietega. Kuna aga ma pole muskuse ja lavendli eriline fänn, siis jäid need poodi. Samas on see lahe kingitus kellelegi ja kui endale määrida neid ei taha, siis lõhnastavad ka garderoobi.
0 Comments