Kas Sa teadsid, et see Maroko reis tuli mulle täieliku üllatusena? Hommikul kui hakkasin Belgia poole liikuma, helistas mu poiss-sõber, et ma passi igaks juhuks kaasa võtaks, et ta ei tahtnud mulle küll öelda, aga lähme mu sünnipäevaks Londonisse. Peale maandumist andis ta mulle ümbriku kirjaga, mis oli tõesti nii südamlik ja armas ja see lõppes sellega, et “muide me ei lähegi Londonisse, vaid Marokosse.” Maroko oli minu soovinimekirjas juba nii-nii kaua ja kuigi mul oli plaan Hispaanias olles sinna jõuda, siis seda siiski ei juhtunud. Ma olin sisimas nii õnnelik, et me ei lähegi Londonisse vaid saame natukene suvesoojust veel nautida.

Kuigi enne minekut kammisin korralikult artikleid ja blogi postitusi läbi, siis jäid mõned asjad siiski kahe silma vahele. Mõtlesin, et kirjutan teile korraliku reisijuhi, mis läbi lugeda enne minekut. Kuna se on parajalt põhjalik ja pikk, teen seda kahes osas.

RAHA

Kas raha vahetada või loota, et sularaha automaadid töötavad?

Meie võtsime endaga kaasa eurosid ja vahetasime neid lennujaamas, kuna kurss ei olnud liiga kehv ja vajasime sularaha takso jaoks. Kuigi kurss kõigub, on see keskmiselt

1€ = 9-11DH. Sularaha automaadid võivad olla nii ja naa. Mõned võtavad korralikult teenustasu ja samas saad võrreldes keskmisega nii mõnedki dirhamid madalama kursi. Samas on ka selliseid panku, kus saad parema “tulemuse” kui valuutavahetuse punktis. Eks see vedamise asi ole.

Maroko dirham = kinnine valuuta

Kinnine valuuta tähendab, et seda saab vahetada ja kasutada vaid Marokos. Kuigi suuremad lennujaamad ja reisiagentuurid võivad neid vahetada, on lubatud riiki tuua ja riigist välja viia vaid 1000DH (100€). Hoia alles raha vahetuse tšekid, et riigist väljudes tõestada palju Sul DH olnud on ning need tagasi oma valuutasse vahetada. Lugesin eelnevalt, et juhul kui Sa ei tule eurode ja dollaritega, võivad nad algul Sinu valuuta vahetada üheks neist ja siis alles edasi dirhamideks. Samuti ei pruugi nad tolereerida uuemaid rahatähti, mille näidist neil ei ole. Ka ei vaheta nad münte, niisiis viimastel päevadel arvesta sellega ja kasuta need pigem piparmündi tee juures, mitte ära vea neid koju tagasi.

Alati kanna kaasas sularaha, kuid mitte liiga palju

Ära oota, et saaksid kaardiga maksta, kuigi tegelikult on mitmeid kohti, kus on see võimalik – näiteks uhkemad või turistidele suunatud restoranid ning ka suuremad poed soukides. Tasub arvesse võtta, et tegelikult kõik automaadid ei väljasta kõigile kaartidele sularaha ja nad võivad olla täitmata. Kui võimalik, hoia oma tagavara raha hotellis kindlas kohas ja ära kunagi kanna suuri summasid endaga kaasas. Niiviisi on Sul kergem kaubelda (kuna kõige kergem viis on öelda, et Sul ongi täpselt nii palju raha vaid).

To tip or not to tip?

Ära minu käest küsi. Meie andsime tippi nii nagu tundsime, kuna paljud kohad lisavad (mitteametliku) teenustasu. Muul juhul on täiesti okei tippida 10% arvest, kuigi kohalikud võivad vabalt jätta ka vaid 1-2% vahepeal.

INTERNET

Osta kohalik SIM-kaart

Oma andmeside kasutamine võib olla ebareaalselt kallis, niisiis on minu parim soovitus osta kohalik kõnekaart. Näiteks Eesti pakkuja puhul oli 1GB umbes 15€. Meie valikuks langes Orange, kus 8€ eest saime SIM-kaardi ja 5GB internetti. Oma reisi lõpus lisasime veel 1€ eest 1GB internetti. Sa võid nüüd öelda, et aga miks mul on seda vaja kui mu ööbimiskohas on wifi olemas ja päeval ei ole mul vaja mööda sotsiaalmeediat kolada. Jah, aga paljudes riadides on näiteks nii paksud seinad, et wifi Sinu toani ei pruugi ulatuda. Samuti on kasulik, kui saad Google Mapsi kasutada, et näha millist trajektoori kasutada ning millist transpordi liiki valida. Boonuseks on, et Sa ei pea sellisel juhul kõigilt neilt kohalikelt “giididelt” abi küsima ja kui mõni plaan läheb vett vedama, saad kiiresti improviseerida uue idee ja ei pea esmalt kohvikut wifiga otsima (mis ei pruugi samuti kõige kergem olla).

TRANSPORT

Buss

Meie kasutasime CTM’i ja Supratours variante, mis ei jää millegi poolest Euroopa standrardile alla. Pea meeles, et kui reisid pagasiga, siis saad pool tundi enne väljumist osta pagasi pileti, mis läheb Sulle paar dirhami maksma. Jällegi põhjus mõned mündid tagavaraks hoida.

Kuna Maroko on viimastel aastatel nii populaarseks muutunud, siis tasub piletid eelmine päev varem valmis osta. Näiteks kui me läksime Chefchaouenist Fezi või Marrakechist Essaouirasse, olid bussid täis. Minu üllatuseks väljusid bussid täitsa õigeaegselt, niisiis ole varem kohal, isegi kui Sul on pilet eelnevalt ostetud.

Taksod

Taksojuhid peaksid olema sunnitud kasutama taksomeetrit, kuid enamasti nad ei tee seda kunagi. Kui Sa küsid, siis 90% neist üritab Sind veenda, et see ei ole vajalik. Kui Sa uurid eelnevalt, et mis võiks olla mõistlik hind sellise vahemaa eest, toimib ideaalselt ka eelnevalt (!) hinna kokku leppimine.

Taksod on jagamiseks. See tähendab, et kui Sina oled oma hinna eelnevalt kokku leppinud enne taksosse istumist, siis ilmselt ta poole tee peal peatub ja võtab mõne uue kliendi peale. Juhul kui hind neile sobib.

Ma soovitan mitte esimest taksot kohe mitte võtta, kes Su juures peatub ja peale käib, et viskab Su ära. Samuti ära võta taksot turistilõksude juurest või näiteks bussi/rongijaamast – jaluta natukene edasi ja nähed kohe kuidas hinnad langevad.

KAUPLEMINE

Ära järgne lapsele, kes tahab Sulle näidata kus Su hotell asub

… juhul kui Sa ei vaja abi ja soovi neile raha anda. See on keeruline, kuna tänapäeval saame kasutada Google Mapsi ja leida sobiva koha ise, isegi paikades, mis on sama kaootilised kui tänavad medinas. Meie esimesse ööbimiskohta Marrakechis viis meid taksojuht nii lähedale kui võimalik, peatudes küsis laps mis riadis me ööbime ning üritas seejärel meid kohale juhatada, kuigi me seda ei vajanud ja eeldas sellegi poolest münte. Nagu eelnevalt mainisin, siis see osa on kõige nõmedam, et Sa automaatselt eeldad, et nad tahavad oma abi eest midagi, kuigi vahepeal (harva) tõesti ei ole see nii.

‘giidid’

Need sõbralikud inimesed tänavad, kellel on põhjus olla sõbralik. Nagu ma enne maisin, on see miski, mis on tõesti pettumus minu jaoks, sest mulle meeldib inimestega suhelda ja olla usaldav, mitte pidevalt olla kaalutlev, et kas nad on reaalselt sõbralik või loodavad vaid mõned dirhamid saada. Kahjuks on pealmiselt see siiski teine variant. Samas oli meil ka kogemusi, mis jättis meile kohutava tunde. Miks? Sest me olime lihtsalt nii ebaviisakad inimeste vastu, kes meist midagi ei oodanud ja soovisid lihtsalt rääkida. Mõlemad neist olid Essaouiras – esimeseks, pilte tehes tuli meie juurde vanem mees, kes rääkis meile, et ta on kalur ning mille poolest paadid erinevad ja kahju, et turistid alla paatide juurde minna ei saa. Me olime täiesti kindel, et ta eeldab midagi, niisiis olime täiesti passiivsed stiilis “ahah, tore, jah”. Teisena viimastel tundidel enne Marokost lahkudes haakisime endale külge mehe, kes hakkas jutustama hipi kultuurist ja kuidas Marokos oli ja on nüüd jne. Lõpuni olime kindlad, et eks ta lõpus ikka midagi küsib, kuid meie suhtlus lõppes lihtsalt sellega, et ta soovis, et teine kord Essaouirale mõeldes tuleks meelde, et see on siiski vana hipi linn ja et tema tuleks meelde.

90% teedest ei ole tupikteed, kuigi Sulle nii öeldakse

See on ideaalne viis kuidas Sind juhatada teedele, kus on nende pood. Kui me ära eksisime, kuulsime vähemalt viis korda, et see tee on suletud, kuna on reede. Kes teab, võib-olla oli see tõsi. Google Mapsilt vaadates olid need teed muidugi avatud, aga südaöö paiku ei hakanud me kindlaks tegema ja otsisime uut rada. Teistelt turistidelt kuulsime, et neid üritati isegi uuele teele suunata täiesti suurtel tänavatel ja enne nt. Jemaa el-Fnaa’d. Samas, päevavalguses võid Sa vabalt ise kindlaks teha, kas nende väide vastab tõele või ei. Pimedas on ehk lihtsalt natukene ekstreemses see olukord.

Ära ole odav ja ära kauple toidu hindade üle

Toidukaupade hinnad on üldiselt kindlad ja seda peetakse ebaviisakas, kui Sa hakkad kauplema. Lihtsalt maksa, mida nad küsivad või vali uus koht, mis vastab Sinu rahakotile. Ma arvan, et Maroko saab Sind kindlasti üllatada oma hindadega. See võib olla nii odav ja samas täiesti samas kategoorias Euroopa hindadega. Tänavatoit “röövib” Sinult 2-3€ ja Sa saad leida kolmekäigulise õhtusöögi keskmises restoranis 7-15€ eest (salat, pearoog, magustoit).

Ära ütle hinda enne kui nemad on oma hinna öelnud

Kui lähed soukidesse shoppama, siis ära ütlema oma hinda enne seda kui nemad oma hinna ütlevad. Jah, pean tunnistama, et meie feilisime sellega. Üldiselt ilmselt nad soovitaksid madalama hinna, kui see millega Sind alustad. Igatahes on Sinu jaoks hinnad mitu korda kallimad kui kohalikule, niiet pane oma pokkerinägu ette ja hakka kauplema. Ja pea meeles – 1. näita neile seda rahasummat, mida Sa oled nõus maksma 2. kui see ei toimi, siis jaluta minema. See on alati kõige mõjusam ja kui nad tõesti ei taha minna sama madalale hinnale kui Sina, siis on kindlasti järgmisi poode, kellel on samad või sarnased kaubad kui esimeses. Kuna soukid on sektsioonides jagatud, siis on sarnased tooted üksteise lähedal ja tõesti on samad tooted igalpool esindatud.

Samas, kui Sa otsid midagi kindlat ja autentset, või lihtsalt suuremates kogustes (keraamika, vaibad, nahatooted), siis ma soovitan kas minna otse tehasesse või leida mingi kohalik, kes Sind juhendab ja teeb kindlaks, et Sa liigselt pügada ei saaks. Mul on tulevikus kindlasti huvi osta mõni maroko vaip või keraamikat oma tuleviku kujutledavasse koju, aga sellisel juhul pead olema kindel selle kvaliteedis ja kuidas see ühes tükis Sinuni jõuab.

Kust Sa pärit oled?

Vahepeal on täiesti okei olla natukene ebaviisakas. Sa ei pea tundma survet kõigile vastata, kuna see on lihtsalt viis vestlust alustada. Ma tean, et Sind kasvatati olema viisakas, kuid see ei ole alati vajalik. Kui Sa ei taha suhelda, siis ära lihtsalt loo silmsidet ja vasta küsimustele, nii kerge see ongi. Kuna neil on ajaloolised suhted hollandlastega, siis nad pidevalt pakkusid, et ju ma siis ikka sealt pärit pean olema. Me tegime diili, et kui keegi arvab kunagi õigesti kust ma pärit olen või oskab eesti keeles ühe sõna öelda, siis ma ostan sealt midagi. Kõik mu raha jäi mulle seeläbi küll alles.