Olen Belgias elanud nüüdseks mõned kuud vähem kui aasta ehk siis on vist küll aeg teha kokkuvõte veidrustest, mis Sind siia tulles ootavad, kuid mida Sina võib-olla ei oota. Ütlen ka, et minu kogemus on suuresti Liége linna põhjal ning nagu ka Eesti puhul, on igal linnal oma võlud ja valud. 

OH ÕUDUST, TRANSPORT!

Pidevad streigid

See on täiesti uskumatu kui palju võivad igasugused transpordi ettevõtted ja ühendused streikida. Ja nad on sunnitud seda ette teatama vaid 24h ette, niisiis kui uudseid ei jälgi, võid avastada end ootamas rongi või bussi, mida ei tulegi.

Hilinev ühistransport

Samas ei tasu eeldada erilist täpsust ka liikvel olevatest bussidest ja rongidest. Kui mul on photoshoot, siis ma lähen alati igaks juhuks vähemalt 45min varem kodust välja, kuna ma ei saa kunagi kindel olla, millal buss päriselt peatusest väljub. Olen siiani vaid korra hiljaks jäänud ja seda rongi tõttu, mis väljus 15min hiljem ning peale selle seisis ka veel tunnelis üle 10 minuti, kuna pideva rongiliikluse muutuste tõttu ei klapi ilmselt rööpad.

Liéges ei ole ei sõidujagamisplatvormid lubatud, mistõttu on võimalik taksot tellida vaid helistades või minnes nende peatumispaika. See aga tähendab, et konkurentsi põhimõtteliselt ei eksisteeri ning hinnad on tõsiselt kõrged. Mõni aeg tagasi juhtusin lugema artiklit, kus järjestati maailma kallimad riigid taksoga sõitmiseks ja Belgia oli selles viiendal kohal. Vaadates näiteks oma viimast sõitu Boltiga aprilli kuus Tallinnas 10km, 12min ja kergitasin oma kukrut selle eest 6.70€, samas kui siin maksan 6km eest 15-18€.

Lisan mõned tähelepanekud ka liikusega seoses:

Tänavad on meeletult kitsad ning parkimiskohatadest on lihtsalt niiiiii puudus. See tähendab, et kui mõni geniaalne isik pargib mõlemad kõnniteed kinni, ei saa keegi sealt läbi, kuna niigi enamus aega on kahesuunalised teed korraga läbitavad vaid ühele autole. Ehk siis ole valmis kuhugi tee garaažiukse või vabale parkimiskohale tagurdama, et vastassuunas sõitev auto mööda lasta.

Igavene parema käe reegel, milles muidu ei ole ju justkui miskit uudset, kuid neil on ülimalt vähe peateid, mis tähendab, et linnas Sa pidevalt pidurad, et mitte sõita ette kellelegi, kes tuleb paremalt.

Samas on kõik Belgias asuvad kiirteed öösiti täielikult valgustatud. Ilmselt sinna kuluvad ka Belgia 25-50% maksutatud palgad.

KOLM PÕHJUST BELGIAT KÜLASTADA EHK FRIIKARTULID, LIÉGE VAHVLID JA ÕLU

Kui muidu on Belgia toidukultuur segu ehk prantsuse ja hollandi/saksa eripäradest, siis on kolm asja, mida beglased oskavad teha paremini kui keegi teine.

Siia tulles võid end heaga harjutada mõttega, et friikartulid on söögikord ja kindlasti mitte rämpstoit. Täiesti tavaline on koju tellida oma lastele õhtusöögiks friikartulid (!) lihapallidega. Ma tean, et oled ilmselt harjunud peale pidu pigem burgeri või pelmeenide järele haarama, kuid siin on ainuõige variant võtta üks korralik tuutu friikartuleid ohtra kastmega. Ja parim asi selle juures, et Sul ei ole valikus vaid ketšup ja majonees vaid liialdamata iga vähegi endast lugupidav asutus pakub vähemalt 10 pealmiselt majoneesi baasil tehtud kastet. Minu lemmikud on andaluusia, samurai ja brasiilia. Ja kuna nende doseerimisega ei olda kadedad, siis soovitan küsida pool üht ja pool teist kastet. 

Teine maailmatasemel turismimagnet toitlustuses on nende vahvlid. Ma ei ole eriline magusaarmastaja, kuid Liége’i stiilis kaneelivahvlid viivad iga kord keele alla ja ma pean endale ratsionaalselt meelde tuletama, et tegelikult ma ei vaja neid iga kord, kui ma tunnen seda hingematvat vanilje-karamellilõhna oma ninas. Viimati oma parimat sõbrannat Londonis külastades pöörasin ka tema nende usku, kuigi ta alguses oli võrdlemisi skeptiline. Liége vahvel on väike ümarate servadega, paksem ja sisaldab pisikesi suhkrutükke, samas kui Brüsseli vahvel on suurem ja ristkülikukujuline, samuti on ta kergem ja puistatakse üle tuhksuhkruga (allpool oleval pildi vasakul Liége ja paremal Brüsseli oma).

Kuigi Eesti käsitööõllede valik on iga aastaga laienenud ja kogub tuure, siis holy cow, Belgia õllebaarid ja nendes olev valik. Arvatakse, et Belgias on üle 1000 eri õllesordi, niisiis saaksid kolm aastat iga päev proovida erinevat ilma, et peaksid kordama. Liége’i külastades soovitan minna Beerlovers’sse ja uurida neilt, mida nad soovitavad vastavalt oma maitse-eelistustele. Neil on lihtsalt meeletu valik, mis võtab silme eest kirjuks. Minu soovitus on proovida De Leite Cuvée Mam’zelle , mis on parajalt  hapukas, kange, tummine, aga samas keelel pehme nagu samet ja meenutab natukene veini. Naljakas minu jaoks on veel see, et igal sordil on oma klaas. Ma ei mõtle siin, et nende logo on peale kleebitud vaid eri kujuga ning paljude belglaste kodust võidki leida kapi eri klaasidega, et ka kodus serveerida õlut just temale mõeldud variandist. Veidramad neist on sarved ning keemia tunnist tuntud anumad puidust hoidikutes. Ja veel, samamoodi nagu Sa valid õige veini oma õhtusöögi kõrvale, valid Sa ka õige õlle oma toitu komplimenteerima.

Ja neljandaks võid lisada Belgia šokolaadi, mis on kindlasti parem kui Šveitsi oma, kui Sa kohalikelt seda küsida peaksid julgema. Isiklikult jään vastuse võlgu ja kord kvartalis leid mind ostmas tumedat šokolaadi meresoolaga, mis on tõesti hea. Samas on mul Eestis ootamas paar tahvlit šokolaade just selle mõttega, et kuna suur suveniiride ostja ma ei ole, siis vahepeal on hea kellelegi anda.

Selles mammutpostituses ei hakka ma isegi lahti harutama Belgia bürokraatilikke ja põhjapoolse Flandria ja lõunapoolse Valloonia kultuuri-keelelisi erinevusi ja kuidas see igapäevast eluolu ja suhtumist mõjutab. Kui keegi huvi tunneb, võib julgelt teada anda ja võime kas omakeskis arutada või võin sellest tulevikus kirjutada.