Kas Sa tahad reisida, kuid Sul ei ole selleks eriti raha? Kas Sa tahad reisida, aga kardad üksinda hakkama saamist? Kas Sa tahad reisida, aga kardad võtta pausi õpingutest või karjääri edasiarendamisest? See kõik on täiesti arusaadav, aga sellele on ka lahendus. Otsustasin, et pühendan selle postituse kolmele Erasmus+ programmile, mis on mulle väga kasulikud olnud ja ma südamest usun, et meie, noored inimesed, peaksime rohkem kasutama võimalusi, mis on meile loodud. Ja nüüd sellest, kuidas mul on õnnestunud elada pea kaks aastat välismaal nii, et minu pealmised väljaminekud olid kaetud.

‘Erasmus+ on EL programm, mis toetab haridust, koolitamist, noori ja sporti Euroopas. Selle eelarve €14.7 miljardit võimaldab üle 4 miljonil eurooplasel õppida, koolitustel osaleda, kogemusi saada ja vabatahtlikuna välismaal töötada.’

EUROOPA VABATAHTLIK TEENISTUS

Vanus: 17-30-aastased

Kestus: 2 nädalat kuni 12 kuud

Rahaline toetus: majutus + kohalik transport (kui seoses tööga vajalik) + kindlustus + toit (või raha toidu jaoks*) + ‘taskuraha’* + transport sihtriiki ja tagasi 90% ulatuses

(* vastavalt sihtriigi elustandarditele)

Kuidas kandideerida? Üks võimalus on otsida kodukoha riigis organisatsioon ja kontakteeruda nende partneritega ja leida nii projekt või leida esmalt projekt ja siis endale koduriigis organisatsioon. List akrediteeritud organisatsioonidega on saadavalt riigiti siin. Põhimõtteliselt on see nagu tööle kandideerimisegagi – Sa saadad oma CV ja motivatsioonikirja ja ootad tagasisidet.

Lisaks: Tavaliselt on Sul võimalik saada tasuta keeletunde, on-arrival ja mid-term koolitused (viimast pikemate projektide puhul), kus saad kohtuda teiste riigis viibivate vabatahtlikega ja esmase tutvustuse riigist ning kasulikke koolitusi nädalavahetuse vältel. EVS’i (pikaperioodilist) saad teha kord elus.

Milline on minu lugu?

2011. aasta oli just alanud ja see oli minu jaoks viimane aasta gümnaasiumis. Mul ei olnud õrna aimugi, mida edasi õppima minna ja ega mul ei olnud erilist motivatsiooni sellele ka rohkem mõelda. Mida ma siis tegin? Ma olin pähe võtnud, et lähen Eestist ära, aga ma otsisin niiöelda ‘turvalist’ lahendust, niisiis oli EVS selleks ideaalne lahendus. Minu eesmärgiks oli veeta suvi peale lõpetamist Eestis ja siis sügisest aastaks välismaale minna, et järgmisel aastal ülikooliks jälle tagasi olla.

Saatuse tahtel jäi minu valik lõpuks 11ks kuuks Bulgaariasse minekule. Miks? Ausalt öeldes ei olnud mul just eriline CV – mul ei olnud erilisi oskusi, mida vabatahtlikuna kasutada, niisiis olin ma lihtsalt õnnelik, et keegi mu kandidaatide hulgast välja valis. Milliseid projekte üldse EVSiga teha saab? Tegelikult igasuguseid, aga alati on kergem leida sotsiaalseid projekte, mis on seotud heoolu või vähemustega, kuid valikuid on palju – alates keskkonna alastest projektidest kuni kunsti ja loomakasvatuseni. Minu ametlik projekti teema oli foorum teater, aga lõpuks oli see tegelikult miniatuurne osa minu tegevustest. Minu pealmisteks ülesanneteks oli õpetada inglise keelt roma vähemustele lähedalasuvates külades ja pakkuda erinevaid tegevusi lasteaedades ja lastekodudes.

Ma elasin ja töötasin koos kolme vabatahtlikuga Saksamaalt, Ukrainast ja Kreekast. Kuna ma tähistasin oma 19. sünnipäeva just peale saabumist ja olin esimest korda nii kaugel kodust, kasvasin ma isiksusena meeletult selle perioodi vältel. See ei tulenenud vaid sellest, et töökultuur ja eeldused on riigiti ja olenevalt inimesest väga erinevad, aga ka sellest, et olin lihtsalt väga noor, mis tähendas, et võtsin kõike isiklikult.

Ma reisisin oma 11 kuu jooksul palju – Türgi, Kreeka, Makedoonia, Albaania ja Ungari. Ma arvan, et see on parim osa teises Euroopa otsas elamises, et saad naaberriike külastada nii palju soodsamalt võrreldes sellega, mis kulutaksid kui lendaksid kodust. Samuti annab selline intensiivne kogemus võimaluse leida sõbrad eluks, kuna elate läbi sarnaseid momente ja jagate oi kui palju mälestusi. Üks minu parimaid sõpru täna on sakslanna Marina, kellega jagasin nii oma korterit, mälestusi, kohutusi ja olgem ausad, liiga palju veini meie Bulgaarias veedetud kuude jooksul. Omada tõelist vastutus esimest korda oma elus oli mõnikord paras väljakutse. Samas ka enda tehtud töö eest mitte vaid vastutuse võtmine vaid ka selle eest välja astumine, on miski, mis õpetas mind tuleviku jaoks palju.

Alati on inimeste pealmine küsimus ‘Et aga kui palju raha?’, niisiis taskuraha on näiteks Austrias 110€, Belgias 105€, Horvaatias 60€, Kreekas 95€, Itaalias 115€, Rumeenias 60€, Rootsis 115€, Ühendkuningriigis 150€. Näiteks mul 2011. aastal Bulgaarias oli toiduraha 100€, niiet kui Su vastuvõttev organisatsioon ei paku Sulle igapäevaselt süüa, siis maksavad nad Sulle söögiraha vastavalt selle riigi elamisstandarditele.

ERASMUS+ VAHETUSÜLIÕPILASE PROGRAMM

Vanus: pead olema ülikooli nimekirjas

Kestus: 3 kuud (või trimeseter) kuni 12 kuud (võid oma ühe õppetsükli (nt. bakalaureus) jooksul mitu korda seda programmi kasutada aga see ei või kokku olla pikem kui 12 kuud)

Rahaline toetus: igakuine toetus*, millest 80% kantakse üle enne vahetuse algust ja ülejäänud 20% saad peale lõpudokumentide esitamist. Eestis on see näiteks umbes 500€ kuus.

Kuidas kandideerida? Sinu kodu ülikoolil ja vastuvõtval ülikoolil peab olema üksteisega leping. Tavaliselt on igal instituudil internetist kättesaadav list ülikoolidega, kellega neil on aktiivne leping. Tartu Ülikooli puhul on kaks korda aastas kindel kuupäev millal saab kadideerida ja nad teevad otsuse vastavalt sellele mitu kohta neil iga ülikooli jaoks on. Peale seda kui oma ülikool on Su välja valinud, peab ka vastuvõttev ülikool Sind aksepteerima.

Lisaks: Sa ei pea vastuvõtavas ülikoolis tasuma õppemaksu ega eraldi tasu eksamite eest jms. Mõnel juhul pakub ülikool kas tasuta või soodsa hinnaga keelekursusi. Igal linnal/ülikoolil on oma Erasmus Student Network (vahel ka muid sarnaseid organisatsioone), mis pakuvad ülimalt palju erinevaid tegevusi Erasmuse tudengitele, nt. tantsutunnid, ekskursioonid jne. See on suurepärane võimalu inimestega tutvuda ja leida tegevusi loenguteväliseks ajaks. Pead ise lihtsalt alguses aktiivne olema.

Ma astusin oma lennule 2017. aasta jaanuaris ja ees ootas 4 kuud Nicosias, Küprosel. Mitte et kõlada nagu klišee, aga need 4 kuud tõesti muutsid mu elu. Mul pole kunagi kokkuhoidvat sõprade gruppi olnud vaid pigem alati paari inimesega või olin mingi grupi osa. Küprosel leidsin üsna alguses oma inimesed ja see oli minu jaoks esimene kord, kui tundsin, et kõik need minu inimesed sobivad kokku. Ja ma olen ka poolteist aastat hiljem nendega kontaktis ja pean neid oma headeks sõpradeks. Ma reisin palju selle aja jooksul saarel ringi, aga ka näiteks Gruusiasse ja Kreetale. Ma ei ole küll üldiselt ülimalt emotsionaalne inimene, kuid koju tagasi jõudes ma reaalselt nutsin ja tundsin, et osake minust jäi sinna saarele, aga veel täpsemalt nende inimestega. Ma arvan, et vahetusüliõpilase kogemusest vaid väike osa on teadmised, mida loengutes saad ja palju olulisem on see, mida avastad enda kohta, milliseid mälestusi lood ja millised inimesi kohtad, kellest võivad saada Sinu eluaegsed sõbrad.

ERASMUS+ PRAKTIKA PROGRAMM

Vanus: pead olema ülikooli nimekirjas või tehes äsjalõpetanu praktika pead olema kandideerimise ajal olema ülikooli nimekirjas

Kestus: 2 kuni 12 kuud (võid oma ühe õppetsükli (nt. bakalaureus) jooksul mitu korda seda programmi kasutada aga see ei või kokku olla pikem kui 12 kuud)

Rahaline toetus: igakuine toetus*, millest 80% kantakse üle enne vahetuse algust ja ülejäänud 20% saad peale lõpudokumentide esitamist. + Sa võid oma praktikakohas saada palka/toetust lisaks. Eestis on see näiteks umbes 650-700€ kuus.

Kuidas kandideerida? Leia ettevõte või organisatsioon, mille tegevused kattuvad Sinu õpitava erialaga või otsi andmebaasist vabu kohti. Mina leidsin enda oma näiteks Erasmusintern lehelt, kust saad otsingu sooritada vastavalt riigile, haridusastmele, teemale, kestusele jne.

Lisaks: Sa pead ise maksma oma rahvusvahelise ravikindlustuse eest (EU ravikindlustusest ei piisa), mida küsitakse Sinult enne raha üle kandmist. Olles siiski Erasmus kuigi mitte enam tudeng, võid osa võtta ülaltoodud ESN üritustest osa.

Milline on minu lugu?

Peale Küproselt tagasi tulemist ja seda, et ma ei saanud oma lõputööd valmis, oli mul jäänud üks semester Tartu Ülikoolis, et oma bakalaureuse kraadiga ühelepoole saada. Ma otsustasin niiöelda viimast võtta ja kandideerisin äsjalõpetanu praktikale ja astusin kaks päeva peale oma lõputöö edukat kaitsmist lennukile. Niisiis, aasta peale Küprosele lendamist, võtsin ma suuna seekord Alicantesse, Hispaaniasse 2018. aasta jaanuaris. Algselt oli mul plaanis seal olla 4 kuud, kuid pikendasin seda 2 lisakuuks, niisiis veetsin Hispaanias kokku pool aastat. Ma töötasin keeltekoolis ja andsin inglise keele tunde nii lastele kui täiskasvanutele.

Kuigi ma ei näe end just inglise keele õpetajana tulevikus, usun, et see on väga kasulik oskus, eriti kui Sinu elu on seotud välismaal elamisega. Igalpool maailmas pakutakse inglise keele tunde ja õpetajaid on alati puudus, ja (rahvusvaheline) kogemus tuleb sellisel juhul vaid kasuks. Samuti, ma arvan, et tänapäeval on juba üldine rahvusvaheline töökogemus boonuseks, mis näitab, et saad võõras keskkonnas hakkama ja oskad erinevate inimtüüpide ja rahvustega koostööd teha.

Ma arvan, et praktika puhul ainuke ‘negatiivne’ asi oleks, et Sa ei hakka kohe niiöelda raha teenima vaid pigem kulutad seda, kuid samas tehes korralikku eeltööd võid siiski leida ka praktikaprogrammi, mis on nõus Sulle igakuiselt palka maksma. Selleks on Sul ilmselt aga vaja varasemat kogemust ja ka vastutus ja eeldused on sellevõrra suuremad, aga siiski, see on võimalik. Ja miks mitte kasutada võimalust, et uut kultuuri tundma õppida, saada töökogemust, kogeda välismaal elamist ja tutvuda nii-nii paljude uute inimestega, ilma, et rahaliselt liigselt kulutaksid.

Why am I writing this post as nobody asked me to do it? Because I think these living abroad, experiencing something new and still building your CV, gives young people so much value. And yes, the grants do not cover your expenses, but they surely cover your accommodation and basic food needs. All above that already depends on you how much you spend. If possible, just save some money because during your stay you’ll meet people with so many different ideas and find more than enough ways to spend your money on trips and activities.