27. eluaasta väljakutsed

nov. 3, 2019 | Eneseareng, Personaalne

Märkamatult on täis saanud aasta sellest, kui www.kristivikman.com ilmavalgust nägi minu 26. sünnipäeval oktoobri keskel. Minu 27. sünnipäevl sel aastal möödus nii mõnusalt ja ma tundsin tõesti hingerahu – A. äratas mind hommikul hommikusöögiga voodis ja lõunast korraldas mulle aardejahi Liege linnas, kus märgilistes kohtades oli ära peidetud pisikesed pudelikesed uute vihjetega. Teades mind, oli see päris julge ettevõtmine, sest “Kui ma kohe ei saa, siis ma ei tahagi!” ehk kui vihje oleks liiga keeruline, siis ma solvuks vist vihje, tema ja kogu maailma peale ja oleks järgmised 15 minutit vähemalt pahur. Aga ei! Kõik vihjed said ilma pahurdamiseta lahendatud ja auhinnaks ootas mind mõnus karbike kõigega, mis koduseks spaalõõgastuseks vaja läheb (võid Instagrami highlights alt järgi vaadata). Õhtul käisime tema perega restoranis söömas ja nautisime seltskonda hea toidu ja veiniga.

Kui ma küsisin A. käest, et mis oleks kolm märksõna, mis ta mu 26. eluaasta kohta ütleks, siis temal tulid need kõik positiivsed ja julgustavad: täiskasvanuks saamine, riskide võtmine ja reisimine, kui ma nüüd õigesti mäletan. Mul jääb aga viimane aasta pigem meelde negatiivsete toonidega. Ma ei oska välja tuua kindlaid sündmusi, vaid lihtsalt sisetunne ütleb, et see aasta ei olnud see, mille üle ma oleksin uhke või meenutaksin roosades toonides.

Kuigi tal on tõesti õigus, et eelmisel aastal võtsin vastu julgeid otsuseid: kolisin Belgiasse, alustasin klientide pildistamisega, avaldasin blogi ja palju muudki. Minu 26. eluaastasse jäävad ühed mu parimad reisimälestused Iisraelist ja Türgist ja kokku külastasin kümmet riiki. Kuid siiski valitseb minu hinges pisike pettumus, isegi kui ma ei oska täpselt öelda mille suhtes.

Ma tean, et ma olen iseloomu poolest laisk ja kui mul vaid lastakse olla, siis ma kasutan seda iga hinna eest ära. Ja kuna ma oskan väga hästi vabandusi välja mõelda ja neid tõhusalt teistele esitleda, siis tead mis, lastakse ka olla! Niisiis ma tean, et mulle sobivad igasugused struktuurid, kalendrid, kus ristikesi teha ja eesmärgid, mida täita. Mul tekkis idee teha kuuajalisi väljakutseid, et oma laiskussoolikas väljas juurida ja ehk leida ka üles see pidepunkt, mis elus hetkel kadunud on.

Oma Instagrami kaudu küsisin ideid ning otsisin ka ise mõned juurde. Jagan ka Sinuga, sest äkki on Sul samuti tunne, et kontroll on kadunud ja tahaks end proovile panna.

  • Jaluta iga päev värskes õhus 30 minutit – ma töötan kodust ja ausalt on päevi, kui ma ei astu sammugi majast välja.
  • Õpi kolm uut sõna võõrkeeles (tegusõna, omadussõna ja nimisõna) – ma alustasin viimaks prantsuse keele õpingutega ning see sunniks mind ka reaalselt midagi pähe õppima ja kasutama igapäevaselt
  • Piira telefoni kasutamine 1h/päevas – ma olen igavuse korral harjunud kohe oma telefoni järgi haarama ning tegelikkuses lihtsalt nii palju aega raiskama mõttetu scrollimise peale
  • Loe iga päev 10 lk raamatut – jällegi, see saaks olla asendus sarjade vaatamisele ja telefoni näppimisele, sest ma armastan lugemist, aga raamatuid loen pealmiselt vaid Eestis olles
  • Toitu 100% vegan – olen aasta algusest jätnud oma menüüst välja liha ning tegelikult ka piimatoodete hulka vähendanud, kuid tarbin siiski palju muna ning juust on minu guilty pleasure.
  • Tee igal hommikul 5 tiibetlase harjutust ehk hommikune sirutamine – mu hommikune rutiin on igat pidi alla arvestust, voodis haaran kohe telefoni järgi, siis vannituppa ja kohe kohv ja läpakas. Ma tõesti tahan endasse juurutada positiivse hommikuse rutiini, kus 1. teen midagi kehale 2. panen paika päeva eesmärgid 3. haaran telefoni järele alles peale seda, kui olen pühendanud aega endale.
  • Pea päevikut – mulle meeldib kirjutada, aga ma ei ole kunagi olnud järjepidev päeviku täitja + ma tegelikult ei tunne end eriti kindlalt laotades kõik oma hirmud ja mõtted mustaga paberilehele. Samas ma usun, et see aitaks mu mõtteid korrastada ja end analüüsida.
  • Joonista üks pilt päevas – suvel alustasin vesivärvide katsetamisega, kuid ma ei ole eriti kaugele jõudnud sellega. Mul on reisikaustik, kuhu tahan joonistada üles lemmik paigad või hetked reisides, kuid olen ikka veel pooleli oma Türgi reisi juures.
  • Mediteeri – ma ei ole kunagi proovinud. Tundub üli raske olla üksi oma mõtetega ja mitte kohe reageerida mõne tegevusega, kuid tundub huvitav väljakutse.
  • Võta külma dušši – teiste jaoks käin ma jaheda veega pesus, sest ma lihtsalt ei ole kuuma dušši või vannvee fänn, aga no see tundub lihtsalt nii keeruline minna külma dušši alla, eriti talvel.
  • Toitu puhtalt – terve kuu jooksul ei söö poolfabrikaate ega rämpstoitu. Samuti ei tarbi alkoholi ega suhkruseid jooke, millega mul tegelikult niikuinii igasugune suhe puudub, kuna eelistan alati vett. Olen kindlasti emotsionaalne sööja, kes halva tuju korral premeerib end kas pitsa või mingi muu hinge soojendava toiduga.
  • (peaaegu) Tarbi zero waste põhimõtete järgi – ma ei arva, et kohe proovides suudad 100% zero waste kuud teha, kuid kindlasti oleks huvitav proovida osta poest vaid neid asju, mis on plastikuvabad ja limiteerida oma ostlemine vaid tõesti vajaminevani.
  • Tee kohvivaba kuu – mulle ei meeldi teed juua ja minu käest leiab teetassi vaid siis kui ma olen haige või reisin riikides, kus see on juurdunud traditsioon (Türgi, Maroko jne). Mõnus tass kohvi on parim osa minu hommikust ja ma usun, et selle ära järgmine on kuradi raske minu jaoks.

Otsustasin, et sel kuul teen 3 uue prantsusekeelse sõna väljakutset ehk kuu lõpuks peaks ma olema võimeline kasutama pea 100 uut sõna.

Iga kuu lõpus avaldan ka kokkuvõtte sellest, kuidas mul väljakutse läks kas siis blogis ja/või Instagramis.

Hoia pilk peal mu storiedel ja liitu just nende väljakutsetega, mis Sind kõnetavad ja Su igapäeva paremaks muudavad, isegi kui see tundub alguses keeruline.

0 Comments

Submit a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.